Ma palun üht oma parimat sõpra, sest talle meeldiks väga erapooletuid vaatenurki, kuna ka enamik meie rühmast ei saa aru. Paar kuud tagasi suvel suhtles ta ühe meie sõbragrupi kutiga, kes on ka meie teise sõbra endine. Kellelgi ei paistnud olevat sellega probleeme, sealhulgas meie sõbral, kuna ta käib praegu uue mehega. Nad veetsid terve suve koos ja ta kohtles teda nagu tüdruksõpra, viis teda kohtingutele, õhtustas tema töökaaslastega jne. Nad ütlesid ka üksteisele, et ma armastan sind. Me kõik oleme kolledžis ja umbes 20.–21.
Aga nüüd vist jäi kõik seisma. Kui kooliaasta algas, ei helistanud ta talle nii palju ja suhtleb meiega ainult siis, kui teda läheduses pole. Ta on isegi teiste tüdrukutega peol, kus me käinud oleme. Ta mõtleb pidevalt, mis juhtus, ja mina ka. Ta tundus kena poiss ja nüüd on see lihtsalt ebamugav, kui me kõik koos oleme. Tunnen talle kaasa, sest see on kindlasti ka minuga juhtunud ja tean, mida ma tegin. Miks käituvad poisid nii, nagu oleksid nad sinusse nii armunud, kuid ei vii seda kunagi järgmisele tasemele?